Kustutad toas tuled
ja piilud salaja kardina taha.
Väljas on pime justkui silmad suled,
öhe uppunud, vajumas maha.
Vihmapiiskade klobin klaasil ning midagi näha pole,
pole lund ega und, tühjusesse vaadates kõhe.
Tuul, kusagilt kuulda ,et liigutab oksi
vanad paplid ja tammed,
toas oled ikka veel üksi,
sina ja päeviku sissekanne.
Комментариев пока нет.
Будь первым - напиши свой комментарий.