Mardikas sööb mööblit
vanakraamiturul ostetud mööbel on tihti peale nagu Trooja.hobune,mile varjuspääsevad sinu koju toonesepad.kui mööbliesemest pudeneb peenikest puidupulbrit,järavad mööbli-toonsepa vastsed ennast läbi mööbli.vaststest on raske lahti saada,sest nad tungivad sügavle puitu.Sõltuvalt liigist võib vastsestaadium kesta kuini 12 aastat.Sel ajal muudavad vastsed puidu siseosa pulbriks ja teevad sellesse pikad käigud.Kõige välimidt kihti putukad ei puutu ja nii on kahjustatud puitu tervest raske eristada.Mardikate olemasolu selgub alles siis,kui pudu pinnale ilmuvad nende ümmargused lennuavad.Toonesepad võivad põhjustada probleeme ka elumajade puitossades.Suursepa vastesd eelistavad järada vahelagesid ja põrandalaudu.Õnneks meeldib neile veidi niiskem keskkond,kui tänapäeva kui õhuga kodudes.
Toonesepp ennustab õnnetust
Mitu putukaliiki tekitab heli,koputades peaga peaga vastu käigu seina.Nad teevad seda nii rütmileselt,nagu tikuks kell.Rahvapärimuse järgi loendab elada jäänud päevi või ennustab peatset surma peres.Ka nimetus toonesepp viitab surnute asupaigale ehk toonelale.
Mardikad peavad meie jäänustel pidu
Vähesed kodud on nahanälklast sugukonda kuuluvatest muuseminäkkidest priid.Need väikesed mardikd toituvad materjalidest millega me end ümbritseme.vastsete menüüs on vaibad,riided ja mööblikangad ning mõnikord võivad nad maiustada seisma jäänud muusikainstrumentide kallal.Nad on ka prügikoristajad,kuna eemaldavad vaipadest ja mööblist surnud putukaid,maha kukkud toitu ja isegi lõigatud varbaküüsi.Loodusmuusemides muuseuminäkke ühtaegu kardrtetakse ja hinnatakse.Teadalsed kasutavad nende putukate aplust selleks,et saada surnud loomast kiiresti läikiv skelett.Muuseuninäki karvase ja ruske vastse leidimine on aga tõsine märk,et kollektsioone a'ähvadab hävimine.
Riidekoi suurus:6 mliiimeetrit
elupaik: riidekapp
eluiga: 30-90 päeva
Vastsed kasvavad üles riidekapis
Riidekapist lendleb välja koi.Terve kampsuni puruks järanud vaenlane aetakse kohe minema.Tegelikult ei hävita riideid täiskasvanud koid,vaid nende vastsed.täiskasvanud riidekoi on söömise ammu lõpetanud ja otsib nüüd veel vaid paarilist ning kohta,kuhu muneda munad.Selleks on riidekapp ideaale paik.Riidekoi vastsed ei tea ühtki paremat kui tekstiil ja lõpuks kasttavad nad kangakiude isegi nukkumisajaks kookoni valmistamisesks.
MAJASOOMUKAS
suurus: 10 mm elupaik: praod kõikjal majas,eriti vannitoas eluiga: 4 aastat lemmiktoit: purud,tärklis tõrjemeetod: koristamine
Vannitoa spirnter on ööelanik
Vilkaid hõbedaselt helkivaid majasoomukaid nimetatakse paljudes keeltes ''hõbekalaks''.Nende kehaehitus pole dinsuste ajast alates suurt muutud.Soomukalised on kohastunud eluks pinnasaes,kuid sihvakas keha on osutud sobivaks ka eluks inimeste läheduses ja nii mõinigi neist on vahetanud looduslikud õõsused inimese pragude ja lõhede vastu.Soojalembesed soomukad pelgavad valgust ja otsivad niiskeid peidupaiku,nagu vannitoad ja keldrid.Nad söövad kõike orgaanilist,kuid võivad süüa ka raamatuid ja vaipu.Neil ei ole mürki ega kilpi,ent tänu pikkadele jalgadele on nad väga väledad.
KEHA.tänu lamedale kehale suudab loom end litsuda kõige kistamasse prakku. SILMAD: väikesed silmad ja halb nägemine annavad tunnistust elust maa sees. SABANIIT:Lülilist urujätkete paari kasutakse paaritumisel kompimiseks SOOMUSED:Peenikeste soomustega selg on kaitseks röövloomade eest.
JÄSEMED:Küünistega rindmikujäsemed on head põgenemisel.
.
There are no comments yet.
Leave your comment, start the discussion!