vapustav......see tilluke valgushelk pimeduses veikleb ometi liiga kaugel ja liiga ebakindlalt,et küsiv ja tõeluses külmetav inimhing sellest sooja saaks...

...nõnda ta asetab siis vastuse omaenese esitatud küsimusele viimaks ettevaatlikult ,,võib-olla-maale,võib-olla kunagi-maale,mingisse kaugesse kolmandasse hingevaldkonda,sest päris lohutult ei tahaks ta ometi tagasi jõuda....

me võime ju kui sageli tahes korrata,...inimlik intellekt on inimese tungieluga võrreldes jõuetu,ja meil võib sealjuures isegi õigus olla,aga ometi ka isemoodi nõrkus...Intellekti hääl on tasane,aga ei vaiki enne,kui teda on kuulda võetud,.Ja lõpuks arvutuid tagasitõrjumisi,võetakse teda kuulda.

Lubię to! 1