Armastuse unistus

On armastusest palju tehtud filme
on loodud laule
ja kirjutatud ka.
Kuid mida tähendab see sõna - armastus?
Mis on ta sees?
Ja ise on ta kus?

Ses sõnas peitub võlu
ja kiindumus ja usk.
Kui avaldada armastust
kaob hingest piin ja tusk
ning päike paistab eredam,
kui unistustes just.

Ent vahel armastus
toob südamesse valu,
mida elav hing ei kannata - ei talu.
Seepärast soovitus on
armastuse poolt
OTSI TEDA HOOLIKALT JA IGALTPOOLT!

*****************************

Üks sõnapaar jäi kinni sinu huulil:
sa arvasid, et pole õige aeg...
Läks kaotsi see, mis olla võinuks suurim
su jaoks. Nüüd ainult vargsi vaed,
mis oleks võinud olla...

Hetk sai läbi.
See oli ühe võimaluse lõpp.
Ei riskinud - sa kartsid tunda häbi,
ei julgend alustada alanut...

Risk olla elus - sageli nii raske,
sest selle keeruliseks mõtleme.
Ja iseolemise asemel me maske
nii erinevaid endas kanname...
Mis maski taga? Kas me ise teame?
On varjata meil miskit koledust?

Või oma armastuse eheduse seame
allpoole igasugust arvestust?

*****************************

Eluluule raamatust

On päris kindel:jalge alla
jääb sulle tuge liiga vähe,
kui sa kõik tõkked teelt ei talla
ja mööda enesest ei lähe.
Kui suur on korraga su isu!
Hing,ära ohus karda hukku,
vaid senisest end lahti kisu
ja keera vanad uksed lukku!
Sind ümbritsevad jäised tuuled,
ööst kerkib tühi mägiahel.
Sa aimad sügavust ja kuuled
metsloomi kaljuseinte vahel.
Kui sa nüüd julgeks minna!Sillaks
su ees siis kuristikud kaanduks,
hall kivi raskeid vilju pillaks
ja kiskjad alandlikult taanduks.

*****************************

Ainult armastusest
ära mulle räägi -
seal on midagi,
mis puudutab meid veel.
Seal on midagi,
mis nagu kaitsvad väädid
hoiavad meid püsti oma teel.

Puhas juhus,
et me kohtusime.
Selles riigis,
selles ajas,
sellel teel.
Puhas juhus = kõige suurem ime!
Tagantjärgi
mõtlen veel ja veel.

Step by step -
nii sõnaks aadlipreili,
kulmu kergitades hoiduks tunde eest.
Step by step ... sa ainult oota veidi...
sada asja on ju teha veel...
Step by step ... ei ole meie elus
meie jaoks
see kõige õigem mõõt.
Pöörisvihuris
me oleme kui lelud.
Saatus ise
on me kilp ja mõõk.

*********************************

Kui taevas ripub kuldne kuu
ja säravad,kui pärlid tähed.
Siis suikub unne tugev tuul
ning magama ka Sina lähed.

Näed unes lund ja tihast väikest
ning talvist,sädelevat päikest.
Kuid eemal näed üht kaunist saart
ja saare kohal vikerkaart.

Hommikul,kui lahti läheb silm,
piilub aknast sisse vihmapilv
ja pilve vahel välgutamas äike.
On kadunud see unes nähtud päike!

*********************************

On igav ja kurb - pole ühtki kes ulataks käe,
kui murede kütkes end laastad.
Sa loodad veel? Milleks, kui täitumist iial ei näe?
Kuid aastad, need kaovad - kõik paremad aastad !

Sa armastad? Keda? Ei kesta saa jäädavalt see,
kuid hetkeks ei tasu ju vaeva.
Sa endasse vaatad? Seal midagi rõõmu ei tee,
kui palju ka möödunu tuhas ei kaeva.

Jääb kirgede tuhing, kuid seegi kord lahtuma peab,
sest mõistus on kohtunik vali
ja kõik meie elu - kes teraselt vaatab, see teab -
on selline rumal ja tühine nali !

*********************************

Me elu on me elu ainus mõte.
See pulss, mis verd me vaikimisse taob.
Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke.
Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob.

Näo teeme, et me leekidest ei hooli,
mis kuiva säsi õgivad me seest.
Kord kukud kokku oma kõval toolil.
Sa tead, ei päästa miski selle eest.

Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud,
sa tead. Kuid praegu vaikid veel.
Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub.
Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel.

*****************************

Ma ei vaja suuri ohvreid ,lunastusi
ei heldeid kinke, ega tõotusi.
Ma tahan ainult, et sa oleks tugi
kelle peale mures loota võib.

Su lähedus on ainus mida vajan.
Nii vähe seda on ,võib tunduda.
Kuid sina karmina mind ära ajad
mu muredest ei taha kuulda sa

Kas jäädki alati mu vastu külmaks?
Kas löövad ükskord kired lõkkele?
Ma olen narr, kes ootamast ei väsi
ja loodab siis, kui lootust polegi.

*****************************

Ma näen, aga ei vaata.
Ma lepin, aga ei kaota.
Ei mõtle Sinule, kui sulen silmad,
ometi unenäos Su juurde tulen.

Armastan päeva, aga öösiti ärkan.
Olen hajameelne, kuid kõike märkan.
Reegleid jälgides neid purustan.
Kõike mäletan, vahel iseennast unustan.

Olen tugev, kuid vajan Sind.
Olen tuvi, vahel sinilind.
Kallistan, aga ei puutu.
Olen muutlik, kuid ei muutu.

Joostes seisan paigal.
Naeratades pisaraid peidan.
Olen kerge, aga rõhun.
Tahan luua, aga lõhun.

Olen eksinud, kuid Su leian.
Lasen minna, aga südames hoian.
Olen suur, aga ometi väike.
Olen kuu, kuid kõrvetan kui päike.

Olen vaikne, aga räägin palju.
Vahel näed mind, vahel mu varju.
Ütlen hüvasti, kuid ei lähe.
Olen liiga palju, aga ikka veel vähe.

Olen harjumus, millega Sa iial ei harju.
Mul on valus, aga ma ei karju.
Koristan, aga kõik on ikka sassis.
Minus on müstikat rohkem kui kassis.

Ei ole ma igavik - olen vaid hetk.
Ei ole ma sihtpunkt - olen Su retk.
Olen päev, mil säravad tähed.
Saadan Su ära, kuid ei taha, et lähed

Ma andestan, kuid ei unusta.
Ma haavan, kuid ei purusta.
Tahan teada, kuid ei küsi.
Olen vaid hetk, mis ei püsi.

*****************************

Koolilugu

Kahe aastaga kasvasid rinnad,
muutus kõnnak ja kehahoid,
aga poiss, kes ta portfelli kandis,
oli ühtviisi lontu ja loid.

Nõnda lõppes see koolilugu,
nõnda lõppeski lapsepõlv.
Tollest ajast on alles jäänud
sügav sinine taevavõlv.

Ja kui taevas mõnikord tahab,
tuleb tunniks kõik tagasi,
too tüdruk, too lõhn, üks tunne, ---
kõik, mis maha magasin.

*********************************

Läidan küünla millegile keda enam pole..
ei leidu ühtki kahetsusenooti
See periood mu ellu enam iialgi ei tule
ei unes ega ilmsis hooti....

Tunnen et ei ole miskit valesti veel teinud
omal tahtel...lähen edasi nüüd hooga...
Sest mingit ilmutust mu silmad pole näinud..
Võin jätkata nüüd uue--sootuks teise looga.

Lähengi, ning tagasi ei vaata...
Seal pole midagi ma mida poleks näinud
või tuleks viisakalt ehk kuhugile saata?
Mis on see on- mis oli ....
see on läinud...

*********************************

Ma arvasin end armastavat juba ammu..
Ka siis, kui kõnelesin läbi lillede.
Nüüd olen astund jälle yhe pika sammu..
Eks ikka lähemale.. Aga millele?
Kõik vaatavad mind. Mina, muuseas, vaatan vastu.
Ei ole mõistmist, ei ka mõistatust.
Ma tean, et kusagil on koerad lahti lastud.
Ma ootan pauku, aimamata, kust.
Ahjaa... see armastus. Ta kummalisi helke
mu ärkvelolekusse ära segab und.
Mu tuba ajuti on tulvil valgeid nelke.
Mu akna taga langeb lõppematult lund..

*********************************

Nii pidigi ju kõik meil minema.
Näis naeruväärsus viivuks imena.
Vaid hetkeks viipas petlik nägemus.
Jäi kõigest kassikullasädelus.
Ei tõelist armu kogu karmuses
Sa tundnud enesesse armudes.
Mind ainult kõlapinnaks vajasid,
Et püüda enda hääle kajasid.
Teeäärsest kaevust võõrast, nimetust
Vaid joota tahtsid endaimetlust

*****************************

Ei, ma ei tule sinuga voodisse
Mix?
Vastuseid on mitu
sõltuvalt sellest
kellena end täna tunnen

Ma kas olen tropp ja tahan telekat vaadata
või olen papp ja jumal võib ülevalt vaadata
me ei ole ju abielus
see on küll hea, et sa
mind sedasi puudutad, aga ikkagi

Kas ma olen äkki luuletaja ja istun ja kirjutan
et hing haige ja südant valutan
ehk olen sõdur ja viisakalt keeldun, sest kohe
on õhtune rivistus ja ülemus meil on pedant

Või olen su sõber, sõbrad teineteisele ei tee
sellisel kujul head, isegi mitte ei suudle
või olen su vaenlane, veetleb vaatepilt, su
keha vajab vabadust, anu ja kustutust püüdleb

või hoopis ei hooli, sest olen jääs
lõng katkenud käikudes, ununenud pääs
kuid ausalt:
ma tulen, sest lõppude lõpux ma tahan
sa taht oled küünlas ja mina olen vaha

**********************************

Üks ainus kord sind nägin ma
nüüd on mul rahu läinud.
Ei enam magada ma saa,
sest olen sind ma näinud.
Mind vaevad sa nii päeval ööl
mult nõuad verd ja higi.
Ei enam õnnestu mul töö,
sest oled minu ligi.
Oh, millal pääseb vaevast hing
mil katkeb hädaahel.
Oh, millal kätte saan ma sind
Oo lutik seina vahel.

**********************************

Kui mind ükskord enam siin pole..
Kui mind ükskord enam ei tule..
Ei näe mu nime ekraanil
Ei kuule mu häält vastamas
Kui valid mu numbri
Kui vaatad mu pilti ja see on tuhmunud
Ja silmad mis sealt vastu vaatavad
On kauged ja võõrad
Kui hüüad mu nime
Ja sellele ei reageeri keegi
Kui püüad meenutada möödunud tutvust
Inimest kellele olid Sa nii tähtis
NII vajalik
NII kallis
Kui tunned hinges igatsust ja tühjust ise nüüd
Siis tea -
Mind enam siin pole
Olen läinud
Olen läinud siit kaugele ära
Kuhugi kus mul nüüd hea

Lubię to! 2